Niiskuskindlus

Üks kõige olulisematest soojusisolatsiooni materjali omadustest on niiskuskindlus, mis iseloomustab materjale, mida kasutatakse konstruktsioonides, mis puutuvad pidevalt kokku niiskusega: vundament, põrand ja pinnas, sokkel, pööratud konstruktsiooniga katus ja muud pinnasepuutega konstruktsioonid (pinnase niiskus on alati 100%). Isegi väike kogus vett, mis satub isolatsioonimaterjali, halvendab tugevalt isolatsiooniomadusi, sest vesi on hea soojusjuht. Eelkõige on oluline hinnata ära konstruktsioonide külmumise tõenäosus, sest külmuv vesi paisub ja võib lõhkuda materjali struktuuri, mille tulemusena veeimavus muutub isegi suuremaks.

Isolatsioonimaterjalide niiskusimavus määratakse tavaliselt kolme põhikatsega: pikaajalise veeimavuse määramine sukeldamise teel (vastavalt EN12087), pikaajalise veeimavuse määramine difusioonmeetodil (vastavalt EN12088) ja täiendava veeimavuse määramine 300 külmutamise ja soojendamise tsükli järel (vastavalt EN12091) ehk külmakindluse katsega. Tegeliku niiskusimavuse mõõtmisel konstruktsioonides looduslikes tingimustes on kõige tähtsam hinnata ära difusiooniimavus ja täiendava veeimavuse väärtus 300 külmumise ja sulamise tsükli järel. Pikaajaline veeimavus sukeldamise teel on vähe ütlev parameeter, sest harva on isolatsioonimaterjal üleni (vedelal kujul) vees ja testimise periood (28 päeva) ei ole piisav, et hinnata omaduste muutumist hoone kogu eluea kohta.     

 

Niiskuskindluse määrad	Ühikud	Märgistus vastavalt EN13164	F-200	F-300	F-400	F-500	F-700
Veeimavus 28 päeva - EN väärtus - kogu plaat - 200 x 200 detaili	v% v% v%	WL(T)0,7	<0,7 <0,2 <0,5	<0,7 <0,2 <0,5	<0,7 <0,2 <0,5	<0,7 <0,2 <0,5	<0,7 <0,2 <0,5
Külmakindlus pärast 300 tsüklit küte ja jahutus	v%	FTCD2 ar FTCD1	≤2	≤1	≤1	≤1	≤1
Difuusne pikaajalise veeimavuse	v%	WD(V)2 ar WD(V)1	≤2	≤2	≤1	≤1	≤1
Veeaurujuhtivus	kg/(m s Pa)		<1,6E-12	<1,5E-12	<1,3E-12	<1,0E-12	<1,0E-12
Kapillaarsus			0	0	0	0	0

 

Finnfoam plaatide pooride struktuur on ühtne ja täiesti kinnine kogu plaadis. Plaadil on ka hermeetiline vetthülgav pind. Üle aasta kestnud eksperiment tõestas, et üleni vette kastetud plaati imendub vesi ainult lõikekoha pooride kaudu (poori suurus on 0,05–0,1 mm). Aasta pärast oli plaatide niiskusesisaldus sama, mis esimese 2 päeva järel.

Tutkimustulos_-_vesitiiveys.pdf (41.4 kt)

Finnfoam F-300 (32 kg/m3)	EPS Routa 120 (22 kg/m3)	EPS 100 (18 kg/m3)	Finnfoam F-300 (32 kg/m3)

Vesi, muld ja puude juured ei tungi Finnfoam plaadist läbi.

Tänu kinnisele ja ühtsele pooride struktuurile täidavad Finnfoam plaadid ka aurutõkke funktsiooni. Finnfoam plaadid on veekindlad ka kapillaaride tasandil, seetõttu ei ole vaja täiendavat kaitset niiskuse ja külma eest. Finnfoam plaadid ei ole vastupidavad ainult UV-kiirgusele, seetõttu peavad need olema konstruktsioonidesse paigaldamisel kaetud viimistlusmaterjalidega.

Materjal imab vett nagu polüstüreen, st ainult 0,1% mahust. See on tõestatud pikaajaliste ja tsükliliste sukeldamiste ning külmutamis- ja sulatamiskatsetega, mis jäljendavad kõige paremini looduslikke tingimusi allmaarajatistes.

Tampere Tehnikaülikoolis on tehtud pikaajalise sukeldamise katse materjalidega, mida tavaliselt kasutatakse allmaarajatiste soojustamiseks. Proovid (suurus 200 x 200 mm) külmutati iga 2 kuu tagant, et hinnata, kuidas külmuv ja paisuv vesi mõjutab materjale. Külmutamis- ja sulatamistsükleid oli vähem kui EN12091 standardis, kuid periood oli pikem. Katse tulemused näitasid, et Finnfoam on kõige usaldusväärsem materjal kõigi allmaarajatiste soojustamiseks.

 

Pikaajalise uputus- ja külmutuskatse tulemused 48 kuu möödumisel

VTT: katse, mille käigus pinnase keltsaisolatsioonile mõjuvad vihm ja koormused