Finnfoam INFRA plaat on patenditud lahendus kergliiklusteedele ja väikese kiirusega teedele

Uurisime vähese liiklusega teede konstruktsioonide arendamise võimalusi Finnfoami kasutades. Praegused ehitustavad on keerulised ja kulukad ning lõpptulemus ei ole halva kandevõimega pinnasel sageli pikaajaline, vaid pinnakate rebeneb külma toimel paari kasutusaasta järel.

Projekti lõpptulemusena saime patendi Finnfoam INFRA plaadi kasutamiseks teede ehituses. Plaadi mõlemal poolel on mört ja tugevduseks klaaskiudvõrk ehk peaaegu samasugune konstruktsioon nagu Tulppa märgade ruumide plaadil. 

Mördiga kaetud Finnfoam INFRA plaadi eriline omadus on selle palju suurem kandevõime võrreldes tavalise Finnfoamiga. Nii saab selle abil ehitada tasandatud ja nõrga kandevõimega aluspinnasele jagava kihi. Lahenduse abil võib oluliselt säästa aluskonstruktsiooni rajamise kuludelt, kui tee või kõnnitee on võimalik ehitada ilma suurte pinnasemasside teisaldamiseta/ühtlustamiseta. Tavalise Finnfoami abil saab samuti oluliselt vähendada massi teisaldamist, kuid selle lahenduse abil veel palju enam. 

Finnfoam INFRA plaadi mõõdud on 600 x 2600 mm ja plaadid on müügil 50mm paksusena. Kui objektile vajatakse külmatõkkena paksemat soojustust, tuleb INFRA plaatidele lisaks paigaldada veel tavalised Finnfoam plaadid. 

Soojustuse kogupaksus valitakse piirkonna pakasetundide hulga ja paigaldussügavuse alusel nagu on tavapärane külmatõkke projekteerimise viis. Plaatide lühiajaline survetugevus on ≥ 400 kPa ja pikaajaline survetugevus ≥ 180 kPa.

Finnfoam INFRA plaatide elastsusmoodul on ≥ 19 000 kPa ja paindetugevus 50 mm ≥ 1200 kPa.

Lahenduse põhimõte on selles, et tasandatud aluspinnase peale laotatakse õhuke liivakiht. 

Liivaga tasandatud aluse peale on lihtne paigaldada Finnfoam INFRA plaadid. Plaatide peale tuleb pinnakonstruktsioonina 15-30 cm killustikku ja asfalt või muu kate. 

Konstruktsioon sobib ka suuremate teede aluseks, kuid eelis jääb seal väiksemaks, sest nendel objektidel peab soojustuse peal olema 50-70 cm killustikku. See on vajalik, et tee pinna temperatuur ei muutuks sügisest kevadeni liiga kiiresti, mis võib tekitada libedaid kohti. Lahendust on juba katsetatud mitmetel objektidel, kust on saadud hea tagasiside ja mõõtmistulemused. 

Suvel 2014 ehitati Poris katseliselt üle 200 meetri pikkune kergliiklustee lõik, kus leiti, et lahendus võimaldab säästa aluskonstruktsiooni ehituskuludelt. Lisaks on pikaajaliste mõõtmiste käigus tõendatud konstruktsiooni toimimine projekti kohaselt. Paari aasta jooksul on konstruktsioon nihkunud ±1 millimeetri võrra. Vastav üle 200 meetri pikkune võrdluslõik ehitati traditsioonilisel viisil suure massi teisaldamisega.